Listen to this article
Ukraina relvajõudude edasiliikumine on küll aeglane, aga nende tegevus on olnud läbimõeldud ja metoodiiline ning on sellega pannud Vene üksused surve alla, rääkis kolonel Grosberg kaitseministeeriumis toimunud iganädalasel pressikonverentsil.
Tema sõnul on viimase nädala kuni pooleteise jooksul lahingute raskuspunkt olnud Zaporižžja oblastis, Robotõne ja Verbove suunal. Ukraina väed on jõudnud niinimetatud Surovikini kaitseliini esimese kaevikuliinini ja vähemalt ühes kohas ka sellest läbi murdnud, jõudes Verbove lääneküljele, rääkis kolonel.
Seal on lahingud olnud kõige intensiivsemad ning Venemaa raskusi näitab ka see, et nad on olnud sunnitud sinna mujalt üksusi juurde tooma, ütles Grosberg. Ta tõi näiteks Pihkva õhudessantdiviisi üksused, mis toodi ära Bahmuti alt, samuti on üksusi võetud Lõmanist.
“See tegevus näitab päris suurete riskide võtmist Venemaa poolt, mis annab tunnistust, et tema reservid on piiratud, neid pole enam palju järele jäänud,” tõdes Grosberg.
Ukraina sõjaväejuhid on ka öelnud, et nende sõjalisele edule on olnud suureks abiks Ukraina suurtükiväe võimekuse paranemine, see on saanud Venemaa omaga võrdseks või isegi paremaks, ütles Grosberg. Tänu sellele on on Ukraina üksused suutnud Venemaa suurtükiüksused tõrjuda rindest sellisele kaugusele, kust nad ei saa enam oma üksusi tulega toetada. Eriti edukas on olnud alates juulist käinud Vene suurtükiradarite vastane tegevus, mis on neid tugevalt kahjustatud, märkis kolonel.
Grosbergi sõnul on muudes piirkondades Ukraina jätkuläbimurre läinud raskemalt, taktikalise edu saavutamine Orihhivi juures on keeruline, mis tähendab, et Aasovi mereni on Ukraina üksustel veel väga pikk maa minna.
Svjatove ja Kreminna juures on olukord sama nagu viimased kuud – kumbki pool pole edu saavutanud, Velika Novosilka juures peavad vastaspooled aga ainult suurtükiväe duelli, jalaväge kasutatakse lahingutes vähe.
Kommenteerides ööl vastu kolmapäeva toimunud õhurünnakut Venemaa Pihkva lennuväljale, milles hävitati kaks ja sai kahjustada veel kaks transpordilennukit Il-76, ütles Grosberg, et seni pole teada, millega seda tehti.
Venemaa transpordilennuvägi ja Pihkva lennuväli on Venemaa jaoks sõjategevuse intensiivseks jätkamiseks Ukrainas oluline, aga paraku nende lennukite kaotusel otsest mõju sõjale ei ole, tõdes kaitseväe luureülem.
Küll aga tähendab selline rünnak, et Ukraina surub rindejoone Venemaa jaoks järjest pikemaks, mis muudab sõjapidamise Vene vägedele keerulisemaks, kuna peab tegelema korraga üha rohkemate asjadega.
Lisaks viitas Grosberg Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski teatele, et Ukraina relvatööstus on saanud valmis kaugmaaraketi loomisega, mis annab neile lisavõimalusi vaenlase ründamiseks, sealhulgas ka Venemaa tagalas. Zelenski sõnul ei ole Krimmis enam ühtegi piirkonda, mis võik end turvaliselt tunda, rõhutas kolonel.
Puudutades Valgevenes alanud Kollektiivse Julgeolekulepingu Organisatsiooni (KJLO), millesse kuuluvad Venemaa, Kasahstan, Armeenia, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Valgevene, ühisõppusi, rõhutas Grosberg, et eripärane on küll see, et selle organisatsiooni kõik viis õppust peetakse ühel aastal Valgevenes ning need toimuvad ka riigi lääneosas, aga vahetut ohtu need Poolale ega Leedule ei kujuta.
